Riia lennujaam (Riga International Airport)
Riia rahvusvaheline lennujaam ehitati 1973. aastal, et ajale jalgu jäänud Spilve lennujaam ja Rumbula lennuväli välja vahetada. Lennujaam asub Riia kesklinnast 13 kilomeetri kaugusel edelas Skultes Mārupe piirkonnas. Riia lennujaam on Baltikumi suurim lennujaam.
Lennujaam on Läti riigi omanduses ja see on kodulennujaam Baltikumi suurimale lennufirmale airBaltic. 2018. aastal teenindas lennujaam 7,06 miljonit reisijat.
2006. aastal avati põhjaterminali laiendus, mis pärast Läti liitumist Schengeni viisaruumiga võimaldab eraldada mitte-Schengeni maadest saabuvad reisijad.
Riiast Tallinna lendas aastail 1996−2001 ja 2012 Estonian Air, 1996. aastast ka airBaltic.
Riia rahvusvahelisse lennujaama on ka planeeritud Rail Baltica üks kahest rahvusvahelisest peatustest.
Läti valitsus kavatseb ehitada veel ühe terminali, mis suudaks aastas teenindada umbes 10 miljonit reisijat. 2013. aastaks on kavas rajada uusi hotelle, tööstuspark, teine reisijatesild, uus parkla, teine maandumisrada, uus lennujuhtimistorn, kiirtrammiliin kesklinna ning uus registreerimissaal. Samuti plaanib lennujaam pikendada olemasolevat maandumisrada ja uuendada valgustussüsteemi. Maandumisraja uus pikkus senise 2550 meetri asemel on 3200 meetrit. Samuti laiendatakse ruleerimisradu. Projekti kogumaksumus on 21,8 miljonit eurot.
2. märtsil 2021 teatas RB AS (Rail Balticu ühisfirma), et sõlmis lepingu Riia rahvusvahelise lennujaama peatuse ja sealse infrastruktuuri ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on 237 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Jaamahoone ja kogu infrastruktuuri ehitushanke võitis konsortsium B.L.S Infra (ettevõttesse kuuluvad Austria ehitusfirma Swietelsky AG ning Läti ehitusfirmad SIA Binders ja AS LNK). Jaamahoone ja infrastruktuuri ehitust alustatakse sama aasta mais ning tööd teostatakse mitmes etapis. See peaks valmima detsembril 2025.
Lennujaam on Läti riigi omanduses ja see on kodulennujaam Baltikumi suurimale lennufirmale airBaltic. 2018. aastal teenindas lennujaam 7,06 miljonit reisijat.
2006. aastal avati põhjaterminali laiendus, mis pärast Läti liitumist Schengeni viisaruumiga võimaldab eraldada mitte-Schengeni maadest saabuvad reisijad.
Riiast Tallinna lendas aastail 1996−2001 ja 2012 Estonian Air, 1996. aastast ka airBaltic.
Riia rahvusvahelisse lennujaama on ka planeeritud Rail Baltica üks kahest rahvusvahelisest peatustest.
Läti valitsus kavatseb ehitada veel ühe terminali, mis suudaks aastas teenindada umbes 10 miljonit reisijat. 2013. aastaks on kavas rajada uusi hotelle, tööstuspark, teine reisijatesild, uus parkla, teine maandumisrada, uus lennujuhtimistorn, kiirtrammiliin kesklinna ning uus registreerimissaal. Samuti plaanib lennujaam pikendada olemasolevat maandumisrada ja uuendada valgustussüsteemi. Maandumisraja uus pikkus senise 2550 meetri asemel on 3200 meetrit. Samuti laiendatakse ruleerimisradu. Projekti kogumaksumus on 21,8 miljonit eurot.
2. märtsil 2021 teatas RB AS (Rail Balticu ühisfirma), et sõlmis lepingu Riia rahvusvahelise lennujaama peatuse ja sealse infrastruktuuri ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on 237 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Jaamahoone ja kogu infrastruktuuri ehitushanke võitis konsortsium B.L.S Infra (ettevõttesse kuuluvad Austria ehitusfirma Swietelsky AG ning Läti ehitusfirmad SIA Binders ja AS LNK). Jaamahoone ja infrastruktuuri ehitust alustatakse sama aasta mais ning tööd teostatakse mitmes etapis. See peaks valmima detsembril 2025.
IATA Code | RIX | ICAO Code | EVRA | FAA Code | |
---|---|---|---|---|---|
Telefon | +371 6720-70-09 | Faks | +371 6721-17-67 | E-kiri | |
Koduleht | Hüperlink |
Kaart - Riia lennujaam (Riga International Airport)
Kaart
Maa (piirkond) - Läti
Läti lipp |
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
LV | Läti keel (Latvian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |